Finantsaudit: protsess ja standarditele vastavus

Sissejuhatus

Finantsaudit on ettevõtte juhtimise ja finantsturgude läbipaistvuse oluline tugisammas. Üha keerulisemaks muutuvas regulatiivses keskkonnas, mida iseloomustab Sapin II seaduse, MiFID II direktiivi jõustumine ja kasvav IAS/IFRS-standarditele vastavuse nõue, peavad börsil noteeritud ettevõtted ja suured kontsernid oma auditiprotsesse rangelt struktureerima. See artikkel sisaldab sise- ja välisauditi mehhanismide, kohaldatavate standardite ja parimate tavade põhjalikku analüüsi, mis võimaldavad ettevõtetel kindlustada oma finantsaruandlust, ennetada pettuseriske ja täita selliste reguleerivate asutuste nagu AMF ja EKP ootusi.

Siseauditi põhialused

Siseaudit on sõltumatu ja objektiivne funktsioon, mille eesmärk on hinnata organisatsiooni sisekontrolli, riskijuhtimise ja juhtimisprotsesse. Üldjuhul on see seotud direktorite nõukogu auditikomiteega ning see viiakse läbi vastavalt IIA (Institute of Internal Auditors) avaldatud rahvusvahelistele standarditele ning COSO ja COBIT standarditele.

Börsiettevõtete jaoks on siseauditil strateegiline roll: see tuvastab sisekontrollisüsteemi nõrkused, kontrollib vahe- ja konsolideeritud finantsaruannete usaldusväärsust ning hindab vastavust siseprotseduuridele. Prantsuse äriseadustiku artiklis L. 823-19 nõutakse samuti, et avaliku huvi üksused peavad moodustama spetsialiseerunud komitee, mis vastutab finantsteabe koostamise protsessi jälgimise eest.

Riskide kaardistamine on mis tahes siseauditimissiooni lähtepunkt. See võimaldab prioritiseerida sekkumisvaldkondi, kasutades riskipõhist auditeerimismeetodit, võttes arvesse igale kutsealale omaseid finants-, tegevus- ja regulatiivseid küsimusi.

Välisauditi eripära

Välisauditit ehk juriidilist auditit viivad läbi sõltumatud audiitorid (CAC), kes on registreeritud riiklikus audiitorite ettevõttes (CNCC) ja kelle järelevalvet teostab auditiameti kõrge nõukogu (H3C). Nende missiooniks on tõendada, et raamatupidamise aastaaruanne ja koondaruanne annaksid tõese ja õiglase pildi ettevõtte varadest, finantsseisust ja tulemustest.

Välisauditi protsess järgib Prantsuse kutsestandardeid (NEP), mis on ise kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega (ISA). See on jagatud neljaks põhifaasiks: planeerimine ja riskihindamine, kontrolltestid, sisulised kontrollid ja auditiarvamuse koostamine.

Suurte börsil noteeritud kontsernide puhul on Euroopa määrusega nr 537/2014 kehtestatud kohustuslik audiitorfirmade rotatsioon iga 10 aasta järel (kaasauditi puhul 24 aastat), mille eesmärk on tagada CAC sõltumatus. Auditiaruanne sisaldab nüüd põhilisi auditiküsimusi (KAM), mis kirjeldavad kõige olulisemaid uuritud valdkondi.

Auditistandardid ja nende rakendamine

Auditistandardid moodustavad ühtlustatud raamistiku, mis tagab missioonide kvaliteedi ja võrreldavuse. Finantsesitlust struktureerivad IAS/IFRS standardid, mis on alates 2005. aastast Euroopas noteeritud ettevõtete konsolideeritud aruannete jaoks kohustuslikud (EÜ määrus nr 1606/2002). Auditi metoodikat reguleerivad ISA standardid.

Audiitor peab eelkõige rakendama ISA 315 (olulise väärkajastamise riskide tuvastamine), ISA 330 (reaktsioonid hinnatud riskidele) ja ISA 700 (arvamuse koostamine). Finantsasutuste puhul, mille suhtes kohaldatakse MiFID II, on täiendav hoolsuskohustus seotud investorite kaitse ja tehingute läbipaistvusega.

Auditiaruanded ja finantsteade

Auditiaruanne on missiooni tulemus. See vormistab audiitori arvamuse: atesteerimine reservatsioonideta, reservatsioonidega, tõendamisest keeldumine või arvamuse avaldamise võimatus. Lisaks sellele arvamusele sisaldab aruanne KAM-i kirjeldust, seadusega nõutud konkreetseid kontrolle ja teavet ettevõtte üldjuhtimise kohta.

Suhtlemine auditikomisjoniga, mis on vormistatud Euroopa määruse nr 537/2014 artiklis 11 sätestatud lisaaruandega, suurendab süsteemi läbipaistvust.

Järeldus

Finantsaudit ei piirdu regulatiivse kohustusega: see on tõeline vahend strateegiliseks juhtimiseks ja sidusrühmadega usalduse suurendamiseks. Siseauditi ja välisauditi tõhusa liigendamise, IAS/IFRSi ja ISA standarditele tuginemise ning Sapin II seaduse ja MiFID II nõuete järgimisega suurendavad ettevõtted oma finantsusaldusväärsust ja vastupanuvõimet riskidele.